Punalipp : EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni RSN häälekandja,
nr. 125, 19 oktoober 1976
V. KANA foto
Voorte süles ja järvede silmis väreles varajase sügise algeid. Kui olin teel Linnutamäele, sain «Lembitu» kolhoosi metsaülema Vello Kana käest teada, et sealkandis laiub põldude vahel Tarakvere vahtkond ning metsameheks on Arnold Mägi. Autoaknast vaadates arutlesin, kas see on ikka varajane sügis või alles küps suvi. Varsti keeras tee põldude vahelt ära. Kargust ja jahedust õhkus hommikusest metsast. Mäletasin selle mehe sädelevaid silmi ja sõbralikku muiet rajooni noorte suvepäevade aegu, kui ta nägi 200 noort metsatööle tulemas. Sirge rüht ja kiire kõnnak ei reetnud tema aastaid. Kätlemisel tunnetasin tugevust. Edasi läksime juba kolmekesi. Metsamehed. Nägin neis omapärast seost. Üks noor, koolipingis omandatud tarkuse ja tarmukusega, teine elukoolis õpitud teadmistega. Need kaks joont on ühinenud ja loovad kindla aluse kogu tööks. Arnoldi töömehetee on olnud lihtne, ilma eriliste siksakkideta. Selle sisuks on olnud jäägitu andumine oma tööle. Mõned killud: * sae ja kirvega läks 16-aas-taselt metsa; * 1949. aastal, kui kohalikud pered koondusid kollektiivmajapidamisse, mille nimeks «Ühine Jõud», sai temast brigadir; * samal aastal usaldati talle ümbruskonna rohelise kulla varude hooldamine; * siis oli põhimõte, et mets kasvab ise, ei arvestatud seda, et mets vajab teda, inimest; * 20 aastat tagasi olid kultuuride rajamise ja lageraie aastaplaanid peaaegu kaheksa korda väiksemad; * ühinemisprotsess viis lõpuks välja ühe suure majandi, «Lembitu» kolhoosi moodustamiseni; * praegune kolhoosimetsameeste töö: rajada aastas 25 hektarit kultuure.
Jutuajamine jätkus «Lembitu» metsameeste poolt rajanud taimeaias. Nägudest oli näha, et see on meeste uhkus. Olen ka ise näinud paljusid taimeaedu, kuid mitte alati ei kätke nad endas nii palju neid rajanud inimeste hinge ja kiindumust. Arnold Mäe kuuerevääril nägin märki «20 aastat laitmatut teenistust metsavalves». Kolhoosi juhatuselt on ta saanud aukirja. Omamoodi probleemi kujutab endast asjaolu, et praegu kuulub 38°/o metsadest kolhoosidele ja sovhoosidele. Meie maastiku omapära kujundab see, et metsad ja põllud asuvad sülitsi koos. Maastiku ilmestamisel pole see sugugi tähtsusetu. Tuli jutuks ka tänane noorsugu, nii nagu teda näeb elukogenud mees. Talle tundub, et töö, mis sidus ja sünnitas mõtte ning tegi inimese püsivaks, on oma tähendusest midagi kaota-
nud. Ajamõiste on oma tähendust muutnud. Kuid noored on siiski asjalikud, tuleb neid vaid probleemidega rinnutsi juhtida. . Tihti leiab ta ennast metsaradu tallamas ja siis lööb süda erksamalt põksuma, sest igal sammul näeb ta siin oma töö vilja, uusi metsakultuure. Murede eest ka nendest pole puudust jääb heaks tasuks töö- ja kordaminekurõõm. Muredest kaalukaim raske metsatöö on terviselt lõivu nõudnud. Tahe on see, mis meest rivis hoiab. Pensionilemineku õigus on ju auga ära teenitud, kuid iseloom ei luba veel rahupõlve pidada. Hing nõuab rahutust, mida pakub just nimelt töö. . . .Lahkumisel mehine käepigistus ja minu poolt soov, et neid edukaid metsatöö aastaid seisaks ees veel palju.
Ants Paju
Allikad
DIGAR
